Suurem suits on hajunud ja Vene on endaga lollil kombel taas kord palja tagumikuga jäänud. Loomulikult oli Gruusiast kurjast reaktiivsuurtükkidega Lõuna-Osseetiat materdada, need kaadervärgid on oma olemuselt kaunis ebatäpsed ja kõlbavad nö. umbmäärase maa-ala elutühjaks muutmiseks. Täpsemat on neist asjatu oodata ning linnade ja tsiviilisikute ettejäämisel on asjad halvad. Mida oligi Venele vaja, et täie hooga igasuguseid proportsioone unustades Gruusiat tampima hakata. Ilmselt olid nad seda plaaninud parema osa sellest aastast. Parandatagu mind, kui ma eksin, aga nad suutsid paari päevaga tuua Lõuna-Osseetiasse ühe diviisi maaväge ja Abhaasiasse panna teise. Sihuke liigutus pidi olema vähemasti kuu-paar planeerimises ja logistikas (Abhaasia raudteeremont ja asjad). Sellegipoolest, üksi jäi Vene omadega ikkagi, loodetavasti näitab see, et kõik pole veel väärtuspõhisest maailmast veel gaasi ja nafta varju ära kadunud. Vägede viimine ilma luba küsimata suveräänse riigi territooriumile on ainult ühte pidi tõlgendatav.
Aga Eesti asja kah.
Lehes on kirjutet, et NATO jõuab kohale alles kuu ajaga ja enne seda peab Eesti ise hakkama saama. Jutt iseenesest õige, aga mööndusega. Ca kuu aega kulub tõepoolest Põhja-Atlandi Nõukogus jah-sõna ütlemisest kuni NATO Response Force'i Maarjamaa pinnal võitlusvõimeliseks muutumiseni. Samas ei pruugi juhtuda see jah-sõna ja vallutava väe sissetung samal päeval. Eeldusel, et luure toimib saab NRFi ammu enne kohale tuua, loodetavasti CJTFi kah ja sellga suurema häda ära hoida. Mu meelest on paanika asjatu ja heasse luuresse panustades on asi kontrollitav.
Vene sai olulise ülekaalu õhus (Air Superiority) algusest peale kohe kätte. Kuigi Gruusia suutis mõned lennukid kätte saada (see Tu-22 allatulek on minu jaoks täielik müstika, mida üks suur lennuk nii sihukeses kohas, nii madalal tegi - kõlab lennukimeeskonna lollusena), sai Vene siiski karistamatult õhuruumis ringi kooserdada. Ühesõnaga, üks hea sensorite kompoti ja infosüsteemiga õhutõrje oleks palju abistanud. Sellega oleks (ehk) infrastruktuuri paremas korras suutnud hoida. Samas põhiraskus oli ikkagi maaväel. Eesti mõttes - hangitav õhutõrje on avatud arhitektuuriga, sinna saab väga lihtsa vaevaga meie ja teiste riikide relvasüsteeme külge lülitada ja Eesti kohale täitsa pädeva kupli tekitada.
Noh ja kõige lõpuks, kas see tähendab, et totaalkaitse on see Püha Graal, mis meid päästaks? Ei ta ole midagi. Päästaks ehk hea luure, sisejulgeolek, pädev diplomaatia ja teistele NATO riikidele logistika nii kergeks tegemine kui võimalik. Hambuline, kokkuharjutanud ja kaasaegne kaitsevägi muidugi ka.
Ja kõige-kõige lõpuks - lehes kirjutas, et Balti riikide jaoks polevat NATOl operatiivplaani. Detailidesse mittelaskudes pole tegelikilt see asi sugugi nii hull.
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar