Mu meelest pole Eesti otsustajad ja arvamusliidrid suutnud läbi hekseldada põhimõttelist küsimust: miks on Eesti üksused Helmandi provintsis? Ametlik vastus on ehk kõigile küll teada, aga see kehtib Afganistani kohta üldiselt. Neil on seinast-seina abi tõepoolest väga vaja ja sõjalise abi vajadus on vähemalt praegusel hetkel väga suur.
Siiski, miks meie üksused on just Helmandis? Tõenäoliselt sellepärast, et me ei tahtnud minna leedukate PRTsse Ghori provintsi, vaid pidasime paslikumaks Ühendkuningriigiga kampa löömist. Iseenesest pole seegi paha. Miks on Ühendkuningriigi väed koos meie, taanlaste ja teistega Helmandis ja miks me ei ole kusagil mujal, kus tegelikult palju olulisem olla on?
Jutu mõte on nimelt selles, et Afganistani mõttes on Helmand absoluutselt ebaoluline provints, mis ei oma pustude maailmapildis võrreldes naabruses oleva Kandahariga mitte mingit tähtsust. Läänevirumaalased andke mulle järgnev võrdlus andeks, aga Helmand on näiteks nagu Laekvere vald ja Kandahar on nagu Tallinn. Kandaharist on minevikus tulnud kõik Afganistani kuningad, sealt on pärit tähtsamad pustude sugukonnad, Taliban sai sealt alguse, see linn ja provints on Afganistani süda (Afganistani südamekõrvaseks mõistuseks on pealinn Kabul). Samas oleme me mõelda võtnud, et põhiline võitlus käib Põhja-Helmandis. Kõige intensiivsem osa Afghanistani sõjategevusest toimub seal mu meelest sellepärast, et NATO väed toimivad magnetina. Sinna kuhu NATO minna võtab, tuleb ka Taliban (see ei kehti põhjapoolsete provintside kohta, mis on valdavalt tadzhikkide valitseda) ja toimub positiivne tagasiside. Rohkem NATOt toob juurde rohkem Talibani, mis pöörab NATOt taas oma vägesid juurde tooma. Suurte NATO, Talibani ja tsiiviilkaotuste hinnaga õnnestubki alad kontrolli alla saada.
Samas Kandahari jaoks, mis on Talibani jaoks strateegiliseks raskuskeskmeks, jääb meil tähelepanu napiks. Kuigi Kandahari kõrval lennuväljal on väga suur liitlasvägede baas, liigub Kandahari mõnedes linnaosades Taliban ringi suht vabalt, rääkimata ümbritsevatest küladest. Kui ülejäänud riigis oopiumikasvatus sel aastal vähenes, siis Kandahari vahetus ümbruses olevates külades see ainsa erandina kasvas. Oopiumiäri ja sellega seonduv katusepakkumine ning transport aga on Talibani põhiline finantseerimisallikas. Nad on viimaste aastatega suutnud selle äriga nii palju raha kõrvale panna, et kui neil ka paar aastat mingit sissetulekut ei oleks, pole neil ikka mingit probleemi samal või suuremal tasemel lahingutegevust jätkata. Muide, see, et mujal Afganistanis on oopiumimooni kasvatamine viimasel aastal märkimisväärselt vähenenud, pole eriti midagi pistmist NATO, UNODC ja Afgaani valitsuse suurepärase koostööga, aga on palju pistmist nisu hindade liikumisega regioonis. Sel aastal oli kasu(m)likum kasvatada nisu.
Niiet ikkagi, miks Eesti sõdib Helmandis, mis ei oma strateegilist tähtsust, kui tegelikult peaks oma energia koondama Kandahari kanti??
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar